Jamal SteffensBitcoin, esimene ja kõige tuntum krüptovaluuta, on võlunud finantsmaailma oma lubadusega detsentraliseerimise ja nappuse üle. Kuid kas olete kunagi mõelnud: “Millal kõik bitcoiinid kaevandatakse?” Selle sündmuse ajakava ja tagajärgede mõistmine on oluline kõigile, kes on huvitatud krüptovaluutadest.
Bitcoin’i võrk on üles ehitatud nii, et see piirdub 21 miljoni mündiga, mis on selle protokolli sisse kodeeritud omadus, et tagada nappus – omadus, mida sageli võrreldakse väärismetallidega, nagu kuld. Oktoobri 2023 seisuga on juba kaevandatud umbes 19,5 miljonit bitcoini. Bitcoini kaevandamise tempo ei ole konstantne tänu protokolli nutikale disainile: umbes iga nelja aasta tagant vähendab uus ploki kaevandamise tasu, protsessi tuntakse kui “poolitamine”.
See dünaamika tähendab, et viimane bitcoiin kaevandatakse prognooside kohaselt 2140. aastal, rohkem kui sajandi pärast. Hoolimata paljudest aastakümnetest, mis on jäänud kuni viimase bitcoini kaevandamiseni, esitab protsess juba praegu väljakutseid ja arutelusid krüptokogukonnas.
Kahanenud kaevandamistasu on käivitanud arutelud Bitcoini kaevandamise pikaajalise jätkusuutlikkuse üle. Alguses said kaevandajad 50 bitcoini ploki kohta, see number on pärast 2020. aasta poolitamist vähenenud 6,25 bitcoini ploki kohta, ning tulevikus oodata on veelgi vähenemist.
Kui plokkide preemiad vähenevad, eeldatakse, et tehingutasud muutuvad kaevandajate tegevuse jätkamiseks üha olulisemaks. Sinna sisse vaarub arusaamine nende mehhanismide kohta, et mõista, kuidas Bitcoin kavatseb tasakaalustada oma piiratut pakkumist jätkuva ja elujõulise võrgustikuga.
Kokkuvõttes, kuigi Bitcoini lõplik pakkumine on üle sajandi kaugusel, kujundab tee sellele tulevase võrgustiku majanduse ja tehnoloogia.
Bitcoini tulevik: Mis juhtub, kui viimane münt on kaevandatud?
Nappusest tulenev Bitcoini võlus on sama palju finantsrevolutsioon kui ka majanduslik väljakutse. Kuna viimane bitcoiin peaks ilmuma 2140. aastal, küsivad paljud, kuidas see mõjutab krüptovaluutadega seotud majandusmudeleid.
Siin on huvitav fakt: Kuna Bitcoin läheneb oma pakkumise piirile, on kogukonnas kasvanud ärevus tehingutasude osas. Praegu pakuvad kaevandamistasud tugevaid stiimuleid kaevandajatele, kuid kuna tasud vähenevad, suunatakse tähelepanu tasudele. See ei ole lihtsalt tehniline detail – see on probleem, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed kogu maailma majandusele, mis osaleb Bitcoini tehingutes.
Kas Bitcoini fikseeritud pakkumine aitab või takistab majandusi? Ühelt poolt on nappus Bitcoini varandus; see toob sisse deflatsioonilise aspekti, mis võib aja jooksul väärtust suurendada. See toetab Bitcoini võlu kui “digitaalset kulda”. Teiselt poolt võib selle piiratud pakkumine mõjutada likviidsust ja kauplemisdünaamikat, mõjutades majandusi, mis üha enam aktsepteerivad Bitcoini maksetena.
Kas arengumaad on ohus? Mõned väidavad, et majandused, mis toetuvad tugevalt Bitcoini, võivad kogeda volatiilsust ja tegevuse takistusi, kui kaevandamine muutub vähem tasuvaks, vähendades võrgu turvalisust ja usaldusväärsust. See võib viia lõhede tekkimiseni arenenud ja arengumaade vahel finantsilise kaasatuse osas.
Bitcoini teekonnal oma kaevandamispunkti suunas on palju plusse ja miinuseid. Hoolimata sellest, et nappus stimuleerib investeeringuid ja usaldust, võib see ka koormata riikide ressursihaldust, mis toetuvad krüptovaluutade kaevandamisele ja tehingutele.
Kuna maailm valmistub selleks digitaalseks evolutsiooniks, on selliste teadmistega kursis hoidmine hädavajalik.
Lisainfo saamiseks selle teema kohta külastage CoinDesk või Investopedia.
